Kristel Voltenberg: Uus BUBBLE tootesari sisaldab min nägemuse kohaselt šampanja elurõõmu ja elegantsi!

Kristel, sa näed täna tõeliselt võrratu välja! Kas sa jagaksid meiega veidi rohkem oma igapäevase ilurutiini kohta? Mis on need saladused ja nipid, mis aitavad sul sära ning enesetunnet hoida?

Minu igapäevane ilurutiin on iseenesest lihtne – hommikul jahe vesi ja pehme froteerätik, üle kahe päeva kergelt kooriv näopuhastaja ning tõhusalt niisutav ja nahka tõstev päevakreem. Kannan seda ka kaelale ja dekolteele.

Tean, et hea oleks kasutada ka silmakreemi, kuid ei ole leidnud sellist, mis ei ärritaks mu väga õrna ja tundlikku silmaümbruse nahka. Olgu siis pisikesed armsad kurrud silmanurkades, ega neid lõpuni vältida õnnestu ja ega peagi.

Aeg-ajalt kasutan niisutavaid ja trimmivaid kangasmaske näole, seda kodus, aga päris kindlasti reisidel, mis on omamoodi kodutunde loomine kodust kaugel. Kord kuus käin kosmeetiku juures ja palun hinnata naha seisukorda, et teha üks põhjalikum sobiv hooldus. Naudiksin selliseid hoolitsusi heal meelel kord nädalas, aga elu kahe linna vahel, lisaks eemalolekud Eestist, ei anna selliseks rutiiniks liiga palju võimalust.

Minimaalselt jumestustooteid argipäevadel ja professionaalne jumestus kui on tegemist mingi olulise sündmusega. Mitte kunagi ei lähe ma magama enne, kui viimanegi kriips meiki on näolt korralikult eemaldatud. Kulmud peavad alati olema kammitud ja juuksed sätitud – see on tarkus, mille sain vanaemalt ning kannan seda alati enesega kaasas. Ja aval siiras naeratus – see on absoluutselt parim ilunipp, mida märkavad kõik ning mis alati ja igas olukorras päästab päeva.

Millised on aga olnud sinu senise elu suurimad iluapsakad? Jaga mõni vahva lugu, millele nüüd vaatad tagasi vaid heldimusega.

Ma ei ole eriline katsetaja, pigem väga hoolikalt valin tooted, mida tarbin, sestap ei ole mul olnud otseselt iluapsakaid. Kui, siis juustega, mis võõra juuksuri poolt sätituna on vajanud kiiret kodust läbipesu ja uue soengu tegemist. Juuksed on väga oluline naiseks olemise väljendus ning need vajavad head kätt, teadmisi juuksetüübist ning ka sellest, milline on inimene ise ja tema stiil, kes juuksuritooli istub.

Mäletan, et kunagi enne 24. veebruari pidulikku vastuvõttu olin olukorras, kus mind pidi kauniks tegema juuksur, kelle juures varem ei olnud käinud. Tooli istudes sain aga kiiresti aru, et olen profi käe all, kes oli teinud ära korraliku eeltöö, vaadanud eelmisi fotosid minust, hinnanud stiili, mida ma üldiselt kasutan. Tulemus sai laitmatu ning alles hiljem kuulsin temalt, kuidas tema ise oli olnud tõsiselt mures, lausa pabistanud ja veetnud mitte liiga hästi magatud öö.

Kui midagi ehk apsakaks pidada, siis poisipea, mis mulle küll väga hästi sobib, aga ei ole mulle minu juuksetüübist tulenevalt kerge lahendus. Sellest olen peale paari korda katsetamist nüüdseks loobunud. Eks igaühel kujunebki aastatega oma stiil ja kui see töötab, et ole mõtet seda mis tahes moetuultest tõugatuna muuta.

Kes (või mis) on sind ilumaailmas enim inspireerinud? Kuidas ja miks just tema?

Ma vaatan ja imetlen Helen Mirrenit ja seda, kuidas aeg on teda küpsetanud nagu head aastakäigu šampanjat. Naine, kes on ilus igas eas. Naine, kes ei karda vananeda, teeb seda väärikalt, samas mingi talle ainuomase värvi ja karakteriga. Ma tahaksin tegelikult teada rohkem tema ilu rituaalidest. Nendest, mida ta päriselt igapäevaselt kasutab. See oleks põnev.

Tõepoolest – Helen Miller on inspireeriv meile kõigile ja seda ülemaailmselt. Tema põhisloganiks on samuti, et tunda hästi, loomulikult ja enesekindlalt igal ajal oma kehas. Kuid ka tema on jaganud oma muresid ilu ning tervisega seos. Kas ka sina oled pidanud silmitsi seisma ka mõne iluprobleemiga? Kui jah, siis milline oli lahendus sellele?

Kes meist ei oleks, eks. Talvel, mütsi kandes, muutub mu otsaesine kõrbekuivaks ning vajab väga palju lisaniisutust. Eks ma siis poputan ja patsutan seda otsaesist hoolega. Ja ehk on see aidanud seni vältida ka vanusekortse laubal. Ise ka imestan, et minu eas peaksid need juba kohal olema, aga ju ma siis olen olnud tubli koorija, niisutaja ja siluja. Nooruses olin kõva päikeselõvi, täna enam mitte ning korralik päikesekaitse kreem ja pudel pihustatavat niisutajat kuumal suvepäeval on mul alati kotis.

Parim lahendus üldisele toonusele, mis väljendub omakorda nii nahas kui juustes, nii mulle enesele tundub, on piisavalt värsket puhast õhku. Seda pakub mulle äge sõber Bruno, Weimari linnukoer, kes mind iga päev vähemalt kaheks tunniks metsa või mere äärde viib ning selle eest hoolt kannab, et nõtkus mu rühis säiliks ja põsed ka mõnusalt õhetaks.

Kui armas! Räägi meile aga lähemalt Mulligalerii sünniloost. Millest sai kõik alguse, milliseid väljakutseid see on toonud ja mille üle hetkel rõõmustad kõige enam?

Mulligalerii sündis soovist saada ise rohkem aru valdkonnast, mida väga armastan – toidu ja joogi sobivus – ning jagada seda teadmist ja rõõmu ka heade sõpradega. Suur armastus šampanja vastu, mis on tänase Mulligalerii n-ö kaubamärk, sest esindan hetkel seitsme noobli šampanjamaja tooteid Eestis, tuli minu ellu teadlikult aastal 2016. Üldse mitte pikk ajalugu, eks! See-eest teadlik ja süvenenud lähenemine, mis tõi enesega ka kolm aastat väldanud õpingud Eesti Sommeljeede erakoolis, vastava diplomi ning pidevad enesetäiendamised omal käel.

Endisest juristist ja tippjuhist sommeljeeks ja šampanjakultuuri eestkõnelejaks – see on olnud põnev teekond. Öelda, et see kõik oleks olnud üksnes roosidest ääristatud põld, ei ole õige. Roosidel on ka okkad. Aga inimesed, just inimesed, keda olen sel teel kohanud, on inspireerinud mind sedavõrd, et olen valitud tee üle väga õnnelik. Eelmisel aastal minu sulest ilmunud raamat “Šampanjaga olen ma rõõmus”, võeti lugejate poolt väga hästi vastu ning selle läbi tunnen hetkel eriti, et olen andnud oma panuse toidu- ja joogikultuuri ning just šampanjakultuuri edendamisse siin meie armsas Eestis.

Šampanja ei ole kunagi lihtsalt jook, see on ajalugu, traditsioonid, põlvest põlve edasi antavad teadmised, aeg ja pühendumine. See on omaette kunstiliik ja ma ei liialda kui nii ütlen. See paelub mind ja täna, olles nimetatud austava tiitliga Dame Chevalier de l’Ordre des Coteaux de Champagne ehk lihtsalt öeldes šampanjarüütel (esimese ja seni ainsana Eestis), on minu kohustus seda kunsti ja kultuuri ka edasi edendada. Ja ma teen seda siiralt rõõmuga. On ju šampanja loodud rõõmuks!

Kuidas tee Magradaga ristus? Mida hindad enim Magrada looduslikes toodetes?

Looduslikud ilutooted ei ole tänapäeval pelgalt trend, see on teadliku tarbija igapäevane teadlik valik. Magrada, mis tegutseb Pärnus ning mis on võitnud erinevaid iluauhindu meie kodumaiste tootjate rivis, on usutavasti tuttav igale pärnakale. Nii ka mulle. Minu otsetee Magradani viis aga läbi tutvuse Magrada asutaja Kairega – oleme mõlemad rotariaanid (Rotary liikumise eesmärgiks on ühiskonna teenimine kõrgemal isiklikest ambitsioonidest, sh erinev heategevus, aga ka pidev enese arendamine nii oma professionaalses töös kui ka ühiskondlikus tegevuses) ning nii see kahe Pärnus tegutseva ja ühiseid eesmärke ja elufilosoofiat jagava ettevõtja ühine teekond alguse saigi.

Olin juba pikemalt mõlgutanud mõtet sellest, et Mulligaleriil võiks olla oma ilutoodete sari või vähemasti sari, mille loomisele saaks ise kaasa rääkida. Päris suur ambitsioon, eksole? Aga olin kindel, et see on võimalik, kui südamest tahta.

Samuti soovisin, et see sari oleks selline pikem teekond, mis ajas areneks, arvestades teadlike tarbijate vajadusi võimalikult palju. Hästi loomulik tundus alustada igapäevaselt kõige enam kasutatavate toodetega – kätepesugeel ja dušigeel. Ja muidugi pidi neis toodetes minu nägemuse kohaselt olema šampanja elurõõmu ja elegantsi. Selliste mõtetega aasta tagasi Kairelt eraldi kohtumist palusingi ja talle mu mõtted meeldisid. Üsna kiiresti saime paika toodete lõhna – rosé champagne – ning edasi algas töö juba konkreetsete toodete väljatöötamisega, millesse mina enam ei sekkunud.

Tulemus sai minu arvates väga hea ja sama olen tagasisideks saanud ka tooteid soetanud kundedelt. Kõige enam kiidetakse just toodete lõhna ja selle pikka kestvust. Samuti seda, et koheselt on aru saada, et tegemist on looduslike toodetega, mis jätavad nahale väga hea ja hellalt hoolitsetud tunde.

Väga loodan, et sellesse sarja lisanduvad peagi ihukreem ja ka kuivseep. Kindlasti mõtleme ka šampoonile ja palsamile ning väga hea oleks rivis näha ka üht desovahendit, mis lõhnab nagu šampanja. Minu suur unistus on travel-set, mida saab hõlpsasti kaasa võtta. Samuti mõtlen, et meie armsates hotellides võiks olla BUBBLE sarja tooted, mis looksid luksusliku, samas lõõgastava meeleolu. Unistama peab suurelt!

Kui ilus… ja tõesti – suurelt unistamine lennutab alati kõrgele! Kuid lõpetuseks, jaga meile milline ilus mõte sütitab Sind iga päev uuteks tegudeks ja maailma vallutama? Kuidas leida rõõmu ja sära igast päevast – isegi ka kõige hallimast?

It’s never too late to learn! Lause, mis on jäänud mind saatma Pärnu 1. Keskkooli inglise keele õppeklassi seinalt ja ma tõesti arvan, et see on üks äraütlemata oluline mõte. Õppida, avastada, uurida, otsida ja leida ei ole mitte kunagi hilja. Olen 55, aga valmis iga päev õppima.

Ja veel, tee iga päev üks heategu. Olgu see kui pisike tahes. Olgu see kasvõi naeratus ja lahke pilk võhivõõrale. Ehk muudab just see kellegi elu, olgu ka hallil päeval, päikeseliseks.